Filipp Kuhharenok
Artikli autor on Inges Kindlustuse reisikindlustuse tootejuht
Hiljuti avaldatud uuringu andmetel reisib iga neljas Suurbritannia elanik ilma reisikindlustuseta. Odavlennufirmade soodsad pakkumised ja säästuhotellid on teinud reisimise kättesaadavaks peaaegu igaühele. 15 aastat tagasi oli “vabatahtliku” reisikindlustuse olemasolu viisa saamise eelduseks, kuid praegu, kui enamus riike viisat ei nõua, unustavad mõned turistid tegemata ka reisikindlustuse. Kuigi Eesti reisijate teadlikkus kasvab iga aastaga ja reisikindlustuspoliis on koos piletite ja hotellibroneeringuga pea iga reisija taskus, võib see vale käitumise korral osutuda kasutuks ning mitte pakkuda oodatud kaitset.
1. Nõuanded reisikindlustuse valimisel
Reisikindlustuse valimisel kehtib vähemalt üks rusikareegel: riski peab hindama reisija ise. Reisikonsultant, kindlustusmaakler või kindlustusseltsi töötaja pakuvad vaid sobivat toodet.
• Õige kindlustustoote valik sõltub riigist, kuhu Te lähete ja reisi eesmärgist. Pidage meeles, et mida suurem on kindlustusvastutus ja mida vähem piiranguid, seda kõrgem on poliisi hind.
• Arvestage asjaoluga, et tõenäosus haigestuda on soojal maal palju kõrgem kui Euroopas, ning samuti mida kaugemale kodust reisite, seda suurem võiks olla kindlustuskate.
• Kõrgem hind ei tähenda alati suuremat kaitset, ärge makske õhu eest! Kaaluge alati, kas pakutud variant on otstarbekas. Miljonikroonine kate võib olla kasulik puhkusereisil Bahama saartel, kuid üsna mõttetu Euroopa lühireisil.
• Informeerige kindlustusandjat võimalikest lisariskidest (sportimine, füüsiline palgatöö jms).
• Tutvuge tingimustega ja küsimuste korral võtke ühendust kindlustusseltsiga. Isegi kogemustega reisikonsultant ei pruugi teada kõiki kindlustuslepingut puudutavaid pisiasju.
• Ärge kartke olla tüütu! Küsige võimalikult palju: milliseid kulutusi hüvitatakse ja milliseid mitte, mida peab tegema kindlustusjuhtumi korral, kelle poole pöörduda, kuidas toimub hüvitamine jne.
• Isegi kindlustuspoliisiga taskus tasub olla ettevaatlik. Uurige võimalikult palju sihtkohariigi turvalisuse, kliima ja söökide kohta ning võtke kaasa Teile määratud ravimid.
• Ärge üritage petta kindlustusseltsi, näiteks suurendada kahju, moonutada kahjujuhtumi asjaolusid või esitada võltsitud dokumente. Kindlustusandjatel on pikaajalised kogemused selliste juhtumite avastamisel.
2. Mis on reisikindlustus
Reisikindlustuse all mõeldakse eelkõige meditsiiniabikindlustust. Ilma selleta pole muude riskide vastu kindlustamine võimalik. Tavaline meditsiiniabikindlustus korvab reeglina vaid vältimatu arstiabi ja meditsiinitranspordi ning repatrieerimisega seotud kulutused. Summad sõltuvad konkreetsest kindlustusseltsist ja ulatuvad kümnest tuhandest poolteise miljoni kroonini. Lisaks meditsiiniabikindlustusele pakutakse pagasikindlustust, reisitõrkekindlustust, õigusabikindlustust ja tsiviilvastutuskindlustust.
Pagasikindlustus kogub populaarsust, kuid hoolikalt tuleks lugeda tingimusi, sest kindlustusfirmad seavad sellele terve rea piiranguid (üksiku eseme maksumus, pagasi hoidmine valve all jms). Seetõttu on mõnikord raske tõestada, et pagas tõesti varastati või kadus kellegi süü tõttu, rääkimata sellest, et petmise võimalus, kus inimene saab kaltsudega täidetud koti eest kopsaka summa, on nullilähedane.
Reisitõrkekindlustus on kasulik eelkõige siis, kui turist maksab reisi eest mitu kuud enne selle algust. Reisija või tema lähedaste haigestumise korral vahetult enne reisi või reisi vältel tasub kindlustus reisi tühistamisega või tagasipöördumisega seotud kulud.
Õigusabi- ja tsiviilvastutuse kindlustused pole Eestis levinud, kuid võivad osutuda väga kasulikuks juhul, kui turist langeb kuriteo ohvriks või tekitab kahju kolmandatele isikutele. Üks poolnaljakas lugu juhtus hiljuti kuulsas Uffizzi galeriis Itaalias, kus turist kaotas tasakaalu ja haaras kukkudes kinni maali nurgast. Tulemuseks oli rikutud maal ja kahjunõue turisti vastu.
3. Kehtivuspiirkond
Kõige kallim variant on „kogu maailm”, kui poliis kehtib kõikjal maailmas. Eesti turul on olemas eraldi tooted Euroopa, Põhjamaade, Venemaa, Ukraina ja Valgevene jaoks.
Reisimisel Euroopa Liidu maadesse tekib küsimus, kas Eesti Haigekassas vormistatud Euroopa ravikindlustuskaart asendab reisikindlustuse poliisi. Ravikindlustuskaart tagab meditsiiniabi sarnastel tingimustel sihtkohariigi elanikega. Inimesel endal tuleb maksta omavastutus- ja visiiditasud, meditsiinitranspordi (s.h. kiirabi), mõnikord ka ravimite eest. Reisikindlustuse kate on laiem, kuid paljud kindlustusseltsid nii välismaal kui ka Eestis soovitavad tungivalt enne reisile minekut vormistada ravikindlustuskaart või asendussertifikaat, sest selle olemasolu teeb võimaliku haigestumise korral elu palju lihtsamaks.
4. Kindlustussumma ja omavastutus
Igale poliisile on märgitud kindlustussumma – maksimaalne summa, mida kindlustusfirma kohustub tasuma kindlustusjuhtumi korral. Tasub mainida, et hüvitamisele kuuluvad ainult reaalselt tehtud kulutused. Kindlustussumma suurus sõltub peamiselt kahest asjast: kehtivuspiirkonnast ja lisariskidest. Ravi hinnad eri riikides võivad erineda kordades. Kallis on ravi Skandinaavias ja mujal Euroopas, Tais, USA-s, suhteliselt odav Venemaal ja Ukrainas. Sellest lähtuvalt valitakse kindlustussumma ning arvesse võetakse ka võimaliku evakueerimise ja meditsiinitranspordi kasutamise kulud. Osa seltse pakub mitmeid erinevaid programme, lisaks tavalisele ka mitu korda kõrgema kindlustussummaga.
Tavalepingud ei laiene professionaalsetele sportlastele ja kõrgema riskigrupi spordi (näiteks sukeldumine, mägironimine) harrastajatele. Neile pakutakse suurema kindlustussummaga poliise, sest näiteks ainuüksi baroravi (barokambri kasutamise) maksumus võib ulatuda kuni 150 tuhande kroonini, mitukümmend tuhat võib maksta ka meditsiiniline evakueerimine.
Kindlustusleping võib sisaldada omavastutust ehk minimaalset summat, millest väiksemaid kahjusid kindlustusselts ei hüvita. Omavastutuse osa jääb alati kliendi enda kanda.
5. Poliisi hind
Poliisi hinna arvutamisega tegelevad spetsiaalsed inimesed, aktuaarid ehk kindlustusmatemaatikud. Nende ülesanne on arvutada, kui suure tõenäosusega võib juhtuda õnnetus, võtta arvesse ravi maksumuse ja kindlustatud inimeste arvu ning arvutada kindlustusmakse, mida ajaloolise traditsiooni järgi nimetatakse preemiaks.
6. Riskigrupid
Niinimetatud põhitariif kehtib täiskasvanud inimestele (tavaliselt vanuses 18 kuni 65 aastat). Vanematele inimestele on kindlustus kallim, lastele võib olla nii kallim kui ka odavam, sõltuvalt konkreetse kindlustusseltsi poliitikast.
Kõrgem tariif kehtib ka füüsilise töö tegijatele ja sportlastele: sukeldujatele, mägironijatele, mäesuusatajatele jne, tavapoliis sportimisega seotud riske ei kata. Sellepärast on õige toote valimiseks oluline teatada kindlustusandjale oma reisi eesmärk.
7. Reisikindlustuse tingimused
Valdav enamus reisijatest ei viitsi lugeda poliisiga kaasaantavat väikeses kirjas paberit, unustades, et poliis on vaid üks kindlustuslepingu osa. Teine osa on tingimused, kus on öeldud, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, mida peab tegema kindlustusjuhtumi korral, millised kulutused kindlustusselts hüvitab ja kuidas toimub hüvitamine.
8. Kahjujuhtum ja kindlustusjuhtum
Kaugeltki mitte kõik kahjujuhtumid ei ole kindlustusjuhtumid. Tavakohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks ootamatut, ettenägematut ja kindlustatu tahtest sõltumatut reaalselt toimunud sündmust. Nii näiteks on basseinis saadud jalavigastus suure tõenäosusega kindlustusjuhtum, kroonilise haiguse ägenemine aga mitte. Samuti ei loeta kindlustusjuhtumiks valveta jäetud pagasi kadumist, reisile hilinemist vale ajaarvestuse tõttu ja endale tekitatud kehavigastusi. Kindlustusseltside seisukoht on ühene: inimene vastutab enda tegude eest ise, kindlustus tuleb appi vaid siis, kui kahju saabumist polnud võimalik ette prognoosida.
9. Hüvitatavad kulud ja välistused
Reeglina hüvitab tervisekindlustus vaid vältimatu arstiabi, uuringute, ravimite ja meditsiinitranspordi, surma korral repatrieerimise kulud. Kulude summa võib olla piiratud näiteks hambaravi ja transpordi puhul. On olemas lepingud, mis võimaldavad ka lähedaste transpordi- ja majutuskulude hüvitamist. Ei hüvitata krooniliste haiguste ravi, plaanilist ravi ja kõiksugu taastusravi kulusid.
Pagasikindlustus hüvitab hädavajalikke asjade soetamist pagasi hilinemise korral ja pagasis olnud esemete maksumust pagasi varguse või kaotsimineku korral. Hüvitamisele ei kuulu kallihinnalised (antiik, kunstiteosed, raha, sülearvutid) ja kergestipurunevad esemed. Kehtivad väga ranged reeglid pagasi hoiustamisel, nende eiramisel ei tasu hüvitamist oodata.
Reisitõrkekindlustus hüvitab reisi ärajäämise või katkemisega seotud kulud – kasutamata jäänud reisi maksumuse ja tagasisõidu piletikulud.
Üldiste välistuste hulka kuuluvad sõjad, rahutused ja terrorism, kindlustatu tahtlik tegevus ning kindlustatu joobeseisundist tingitud kahju.
Oluline on teada, et kindlustusseltsid ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele teiste isikute poolt. Teisisõnu, kui kadunud pagasi hüvitab lennufirma, siis kindlustusseltsilt hüvitist ei saa. Reisi ärajäämisel võib arvestada vaid rahaga, mida ei maksa tagasi reisikorraldaja.
10. Hüvitamise viisid
Toimunud õnnetusest tuleb esimesel võimalusel teatada kas kindlustusandjale või poliisil näidatud partnerfirmale ning täita nende korraldusi. Omapäi tegutsemise korral võib kindlustusselts hiljem hüvitamisest keelduda. Kui tegemist on väikese terviserikkega ja inimene saab ise oma ravi eest tasuda, siis maksab kindlustusselts raha tagantjärgi. Selleks tuleb lisaks arvetele võtta ka kõik maksekviitungid, tõendid ja väljavõtted haigusloost, et hiljem kindlustusjuhtumi toimumist kinnitada.
Kui kindlustatud inimesel pole võimalik ravi eest maksta, saadab kindlustusselts arstile või raviasutustele garantiikirja. Paljudel kindlustusseltsidel on välismaal olemas partnerid (assistance-firmad ehk meditsiiniabi koordinaatorid), kes korraldavad arstiabi kohapeal ja arveldavad haigla või arstiga.
Tarbijainfo
